"Viinameri. Salapiiritusevedu Läänemerel kahe sõja vahel"

Reedel, 3. septembril kell 16 toimub Rannarahva Muuseumis Risto ja Raimo Pullati raamatu "Viinameri. Salapiiritusevedu Läänemerel kahe sõja vahel" esitlus.

Esitlusel saab soetada raamatut, paluda autoritelt autogramme, kuulata ehedat lõõtspillimuusikat, külalistele kostiks viinapits ja kiluamps. Kõik raamatuhuvilised on väga oodatud!

Raamatu ilmumist on toetanud Viimsi Vallavalitsus, esitlust toetavad Viimsi Vallavalitsus, SA Rannarahva Muuseum ja Altia Eesti AS.





Vanad mõrrad Rannarahva Muuseumis

Rannarahva Muuseumi suures saalis saab tutvuda uue näitusega "Vanad mõrrad". Välja on pandud mõrdpüünised Rannarahva Muuseumi ja Eesti Rahva Muuseumi kogudest, mis pärinevad ajavahemikust 1910-1980.

Mõrd on kiviaja inimese leiutatud püünis, millesse kala erinevate tõkistega sisse juhitakse. Läbi pika ajaloo on kujunenud välja sadu erinevaid mõrratüüpe, mida saab eristada materjali, ehitusviisi, kala jm järgi. Eesmärk ja tööpõhimõte on neil kõigil sama – juhtida kala väljapääsmatusse olukorda. Mõrdade kaks kindlat koostisosa on kalatõke ja püünis.

Mõrrapüük oli hooajaline, mõrratöid tuli teha aasta läbi. Mõrra valmistamine oli töömahukas, ta kasutusaeg aga lühike. Esmalt tuli kududa mõrralina. Linane mõrd pidas aktiivse püügi korral vastu kaks aastat. 1960.-70. aastatel kasutusele tulnud kapronmõrrad peavad vastu kordades rohkem. Lisaks mõrralina valmistamisele tuli valmistada mõrra vitsad ehk võrud. Mõrralina rakendati võrudele, seejärel tehti vesiaiad, vaiad ja muud püügiks vajalikud detailid. Kogu töö oli mahukas, kõigele lisaks tuli ju ka võrgutöid teha.

20. sajand tõi mõrrapüügis suuri muutusi - püüniseid hakati valmistama kapronist, räime seisevnooda ja traaliga püüdma. Arhailised püügiviisid taandusid, vanad mõrrad ei olnud tööstusliku kalapüügi seisukohalt olulised ning jäid kasutusele rannapüügil.

Näitusel „Vanad mõrrad“ saab näha nii vitsmõrdasid kui võrkmõrdasid. Külastajad saavad näiteks teada, mis on mõrrakook, kuidas mõrda nõutakse ja palju muud. Tule ja veeda tore päev vanade mõrdadega, näitus jääb avatuks kuni jaanuari alguseni. Rannarahva Muuseum on avatud K-P kell 12-17.


Tule turule!

Viimsi Taluturult saab osta eestimaiseid puu- ja köögivilju, aia- ja metsamarju, mett ja meetooteid, liha- ja kalatooteid, kodumune, erinevaid küpsetisi ning muud talukaupa, aiataimi ja meistrite käsitööd – kõike, mis Eestimaal valmistatud või kasvatatud.

Viimsi Taluturu eesmärgiks on pakkuda Viimsi elanikele võimalust saada lauale värske, puhas ja töötlemisega rikkumata kodumaine toidupoolis ning seda Tallinnasse sõitmata. Loe lähemalt...


Rannarahva Muuseumis toimus randluse ja merenduse pärandkultuuri ümarlaud

Aprillis kogunesid Rannarahva Muuseumis merenduse ja randluse valdkonnaga tegelevad 16 muuseumit. Lisaks muuseumitele olid esindatud ka Riigikogu Saarte Ühendus ja Kultuuriministeerium.
Ümarlaual arutleti, kuidas on rannarahva ajaloopärand muuseumite kogudes kajastatud ja millised on põhilised probleemid valdkonnaga seotud pärandi kogumisel. Ühe olulise teemana käsitleti pärandi kogumist tänapäeval ja vahetati erinevaid kogemusi, mis on eriti vajalikud just väikemuuseumitele. Rõhutati ka vajadust tihendada koostööd randlusega seotud projektide ja näituste valdkonnas.

Kõik osalenud muuseumid olid ühisel seisukohal, et Eesti identiteet mereriigina algab eelkõige merekultuuriga seotud ajaloopärandi väärtustamisest. Lepiti kokku, et sellekohased punktid edastab Rannarahva Muuseum merenduspoliitika arengukava väljatöötavale komisjonile. Muuseumite nägemuse kohaselt peab arengukavas olema välja toodud merekultuuriga seotud muuseumite roll pärandi talletajana, traditsioonide elushoidjana ja elustiili väärtustajana.
Üks ümarlaua reaalne tulemus on ka otsus anda välja teavik merenduse ja randluse temaatikaga tegelevate muuuseumite kohta. 

Randluse ja merenduse pärandkultuuri ümarlaua eesmärk on soodustada selle valdkonnaga tegelevate muuseumite ja teiste organisatsioonide koostööd. Ümarlaua kokkukutsujaks oli SA Rannarahva Muuseum. Järgmine kokkusaamine toimub suvel Pärnumaal. 


Teavik "Randlusest ja randlastest"

Käesoleva aasta alguses valmis Rannarahva Muuseumil teavik "Randlusest ja randlastest". Teaviku näol on tegu 24 leheküljelise randlaste kultuuri tutvustava väljaandega. Teavikust leiab põgusa ülevaate rannarahva ajaloost alates esiajast kuni tänapäevani. Tutvustatakse erinevaid rannarahva töid nagu kalapüük, hülgepüük, linnujaht ja paadiehitus. Teavik sisaldab ka erinevaid paaditüüpe kirjeldavat osa, samuti tutvustatakse erinevaid võrkpüüniseid ja õngpüüniseid. Kajastamist leiab randlaste toidukultuur ja rannarahva uskumused, vanasõnad. Omaette peatüki moodustab ka Rannarahva Muuseum.

Eestikeelset ja inglisekeelset teavikut on võimalik saada Rannarahva Muuseumist. Muuseum tänab Eesti Kultuurkapitali ja Viimsi valda teaviku väljaandmise toetamise eest.


"Museaaliga muuseumisse"

SA Rannarahva Muuseum käivitas möödunud sügisel projekti "Museaaliga muuseumisse". Tegemist on projektiga, mille raames saab iga külastaja Rannarahva Muuseumit või Viimsi Vabaõhumuuseumit tasuta külastada, kui toob muuseumikgusse eseme. Loe lähemalt...

Sihtasutuse Rannarahva Muuseum eelkäijaks on 1971. aastal asutatud Kirovi kalurikolhoosi muuseum. Rannakülade ajaloo uurimise ja esemete kogumisega tegeletakse siin juba 40 aastat. Eesmärgiks on rannarahva elu, tegevuse ja kultuuri võimalikult igakülgne ja autentne kajastamine. Sihtasutuse asukoht Viimsis pakub selleks häid võimalusi. Viimsit piirab kolmest küljest meri, siin on saari ja rannakülasid ning muuseumi kõikide filiaalide hooned on randlusega tihedalt seotud. Ajalooliselt seostub paikkond muinasaegse Põhja-Eesti rannakultuuri, Rebala ja Iru piirkonna ning Läänemere laevateedega, samuti Pirita kloostri ja Tallinna linnaga.

Sihtasutuse Rannarahva Muuseum koosseisu kuulub neli muuseumi:
Rannarahva Muuseum (asutatud 1971)
Viimsi Vabaõhumuuseum (asutatud 1980)
Naissaare Muuseum (asutatud 2001)
Pranglisaarte Muuseum (asutatud 2009)

Rannarahva Muuseum on vanas koolimajas aastaringselt tegutsev muuseum, mis tutvustab randlaste ajalugu esiajast tänapäevani, Viimsi Vabaõhumuuseum koosneb kahest eritüübilisest rannatalust, Naissaare Muuseum tutvustab saare vanemat ja lähimat militaarajalugu ning Pranglisaarte Muuseumis eksponeeritakse saarekalurite lugu.

Suurimaks väljakutseks muuseumi arengus on rannarahva kompetentsikeskuseks kujunemine, seda nii mäluasutusena, kooskäimiskohana kui atraktiivse kultuuri- ja hariduskeskusena.

SA Rannarahva Muuseum erinevates filiaalides on lisaks põnevast ekspositsioonist osasaamisele võimalik pidada piknikke, korraldada pere- ja firmaüritusi ning osaleda rahvapidustustel, turgudel ja täikadel.