Viimsi Vabaõhumuuseum kutsub lastaeadade ja algklasside õpilasi vastlaprogrammile:
-    Mängime traditsioonilisi vastlamänge ja laseme liugu
-    Valmistame vastlavurri ja räägime vastlakommetest
-    Meisterdame õlgedest nukku e. metsikut
-    Piilume Kingu maja kööki – vaatame, mida traditsiooniliselt vastlapäeval lauale pandi, joome sooja teed ja sööme vastlakuklit Loe edasi »

Otsime oma kollektiivi motiveeritud ja võimekat haridusprogrammide juhti, kelle põhiülesandeks oleks hariduskeskuse käivitamine ning pedagoogilis- ja meelelahutuslike programmide väljatöötamine.
Uuel kolleegil on parimal juhul eelnev muuseumitöö kogemus, kuid sellest veelgi enam hindame suurepärast suhtlemisoskust ja tahet anda meie külastajatele unustamatuid õpi- või elamuskogemusi läbi erinevate temaatiliste programmide. Edukas kandidaat on ühtviisi initsiatiivikas ja suuteline iseseisvalt töötama ning vastutust kandma, kuid sama tähtis on oskus töötada meeskonnas inspireeriva kolleegina. Huvi ning ehk isegi kirg mere- ja rannarahva kultuuri vastu on kindlasti igale kandideerijale eeliseks. Loe edasi »

Viimsi Vabaõhumuuseumis on nädalavahetustel kuulda koerte klähvimist – kelgukoerad on rakendatud ja ootavad kannatamatult millal saaks külarahvast lõbusõidule viia.
Kelgukoerte sõidud: L – 28.01 kell 10:00-15:00; P – 29.01 kell 12:00-16:00; L – 04.02 kell 10:00-15:00; L – 11.02 kell 10:00-15:00; L – 18.02 kell 10:00 – 15:00 ja loomulikult ka vastlapäeval (21.02). Kui koos sõidule minna ei õnnestu, meeldib koertele väga teiega “juttu rääkida” ning võite koos isegi laulda proovida. Loomulikult meeldib koertele pikk pehme pai!

Paadid on olnud inimestele läbi ajaloo üliolulised. Esimestel algelistel alustel ületati merekitsusi, jõuti uutele mandritele ning asustati saari. Kalapüük pakkus võimalust äraelamiseks. Suured nahksed paadid kandsid varajasi kütte sõjaretkedele ja algeline ühest puust ruhe aitas liigelda rannalähedastel vetel. Ajaloo kulgedes tekkis palju erinevaid paaditüüpe: haabjad, eistukid, lappajad, jullad, neli- ja viislaid paadid, jne. Isegi traalimine tõi lisaks suurtele laevadele kaasa uue paadi – väiketraalpaadi. Loe edasi »

Rannarahva Muuseumis on nüüdsest avatud vahva mereteemaline mängutuba, kus väikesed poisid ja tüdrukud saavad kehastuda kapteniteks, mereröövliteks, merineitsiteks või  laevakassiks – kes millest unistada oskab.

Mängleva kergusega õpetame selgeks päris keerulisi meretarkusi vanematele ja vähem keerukaid nippe väiksematele merekarudele. Igal neljapäeval kell 10.00 väljub tädi Kati aurulaev koos mudilastega Kunstiköögi kuningriiki. Ka sünnipäevapeod on muuseumi mängutoas teistlaadi – kostüümid, temaatilised tegevused ja toredad auhinnad muudavad iga lapse Maailma Kõige Toredama Päeva veel kordades toredamaks! Loe lisaks…

Möödunud sügisel avati Rannarahva Muuseumis vahva mereteemaline mängutuba. Kõik väikesed poisid ja türukud on oodatud muuseumisse mere-ja ajalootarkusi õppima. Muuseumi teaduritädi Maivi on lastele kokku pannud paar toredat ja harivat programmi.

*Mereröövli programm räägib Viimsi ajaloost ja mereröövlitest, samuti õpitakse koos väikese puust mängupaadi meisterdamist.
*Paadi elu programm viib lapsed näitusele „Paadi elu“. Tark paat Volli tutvustab lastele paadi ehitamiseks vajalikke tööriistu, räägib erinevatest paadi tüüpidest, paadi ehitusest ja ka nukralt maha jäetud paatidest. Mõlemad programmid on mõeldud lasteaedade vanemate rümade lastele ja algklasside õpilastele. Loe edasi »

Ilmunud on Rannarahva Muuseumi 2012 aasta kalender, mis seekord juhib tähelepanu Eesti muinsuskaitse all olevatele tuletornidele.

Linnusevaremed, mõisakompleksid ja ajaloolised kirikud – neid oskab kindlasti igaüks kultuuriväärtuseks pidada. Kuid tuletornid? Kas on ka need vanad ehitised on osa meie rahvuslikust rikkusest? Laias maailmas on seda nii mõistma hakatud ja eraldi turismiharuna on välja kujunenud isegi tuletorniturism.

Eestil on küll pikk rannajoon, kuid ranna- ja merekultuuri osas napib ajaloolist mälu. Loe edasi »

Rannarahva Muuseum on Naissaare mineviku ja oleviku, asustusloo ja looduse joonistanud kaardile. Aga see  pole tavaline maakaart vaid informatiivne kunstiteos, kauni kujunduse ja fotodega kaart on nii kaunis sisekujunduselement, kui ka praktiline abimees matkamarsruutide planeerimisel.

Naissaart teatakse kui Põhja-Eesti suurimat saart, millest iga meritsi Tallinnale läheneja alati mööda sõidab. Kuid paljudele on see rohetava viiruna silmapiirile kerkiv metsane kõrgendik seniajani päris tundmatu paik. Saare uuem ja vanem ajalugu jääb tõepoolest tiheda  saladuskatte alla: viimase poole sajandi jooksul oli Naissaar Nõukogude piirivalve pärusmaa, vanemast ajast räägivad vaid värvikad  legendid, saare kohanimed ja mereröövlijutud.

Naissaarel elasid aga ka täiesti tavalised inimesed, kes erinesid mandriinimestest selle poolest, et liikusid merd mööda ja sõitsid oma paatidega nii Tallinna, Stockholmi, Helsingi kui Peterburi suunas,  paljudel meestel olid ka tüürimehe- või kaptenipaberid taskus. Loe edasi »

Terve raamat ühest väiksest saarest? Kus see Aksi asub ja miks kokku panna raamat? Aksi saare maailm oli täiesti eriline, samas Eesti väikesaartele iseloomulik, Tallinna lähedal ja ometi nii kaugel. Pool sajandit tagasi unustuse hõlma vajutatuna on siiski nii saar ise kui ka saarlased – Aksbergidesuguvõsa ja nende ettevõtmised – kindlasti väärt jäädvustamist ja kaante vahele paigutamist. Nii pääseb lugejateni killuke teadmisi eesti randlaste ja saarte maailmast. Raamat on eriline, kuna selles on suur osa endistel aksilastel ja nende järeltulijatel: ehedad mälestused ja arvukad fotod on kõrvu analüüsivate kirjeldustega. Koos aitavad need maalida värvika pildiomapärasest maailmast, mis on inspireerinud kõiki, kes sellega seni kokku puutunud. Loodame, et seda teeb ka see raamat! Loe edasi »