Viimsi Vabaõhumuuseumis on 25.mail toimumas järjekordne Kalapäev. See on päev, kus peaosas on KALA. Seekord astub erikülalisena üles kala nimega ÜMARMUDIL.

Räägime sellest kalast, valmistame ja maitseme. Ümarmudil on meie vetes end hästi tundev võõrliik, kellega võitlemiseks parim vahend on selle tarbimine. Õpime üheskoos sööma seda kala!

Kalapäeval:
• Müügil palju värsket kala, erinevaid kalatooteid ning kalakõrvast.
• Valmistame ja degusteerime erinevaid roogasid kalast, jagame retsepte. Kalatelgi peakokkadeks on Vladislav Koržets, Hanno Kask ja Tauno Laasik.
• Toimuvad erinevad õpitoad. Teemadeks kalade fileerimine, soolamine ja kuivatamine. Samuti kalade suitsutamine bücklingi kastis.
• Avatud kalakohvik: koduses kalakohvikus praetakse räimi ja pakutakse silgusuppi Loe edasi »

Parimad artistid, kaunid kontserdipaigad, head filmid, mõnus merekohin ja aasta valgeimad ööd – see on Valgete Ööde Festival Viimsis!

Valgete Ööde Festival paneb sel aastal muusikast helisema kõik Viimsi kaunimad paigad. Festivali raames toimuvad mõnusad vabaõhukontserdid Viimsi Vabaõhumuuseumi ja Rannarahva Muuseumi hoovil, lisaks jõuab muusika Viimsi kirikutesse ja kabelitesse. Publikule avavad neil suveõhtuil kaunite kontserditega oma uksed Randvere kirik, Rohuneeme kabel ja Viimsi Püha Jaakobi kirik. Nädala jooksul esinevad festivalil Birgit Õigemeel, Mihkel Mattisen, Kõrsikuid, Siiri Sisask, Marko Matvere, Maarja, Rain Simmul, Mart Sander ja paljud teised. Lahti rullitakse Raimond Valgre surematu looming ning pere kõige pisemad saavad osa Venno Loosaare lastelaulude kontserdist koos Getter Jaani ja Koit Toomega. Osta pilet Piletilevist! Kuni 30.04 (k.a.) on piletid müügis soodushinnaga.

Aasta ilusaimad ja valgeimad õhtud on sel aastal Viimsis – Valgete Ööde Festivalil! Loe edasi »

Viimsi Vabaõhumuuseum kutsub 23. juunil jaaniõhtule Pringi rannakülla, et üheskoos tähistada suve saabumist. Väike rännak ajas tagasi võimaldab uudistada, kuidas talude pererahvas pühi peab ja milliseid ettevalmistusi teeb: paremad palad tuuakse sahvrist välja, värske kala pannakse suitsu ja pruugitakse jaanipäevaks pruulitud märjukest. Talulastel on sel päeval rõõmu palju, sest neil lubatakse pühade puhul karjast koju jääda ning keskenduda mängimisele ja hullamisele. Muidugi kaasatakse ka küllasaabuvaid lapsi mängudesse ja võistuvõtmistesse. Vallalised noored on aga õhtuse sõnajalaõie otsingute ootusärevuses lootes, et see kõige õigem just sellel ööl ennast ilmutab…

Suurel külapeol mängivad tantsuks ansamblid Greip, Rock-Hotel ja Ivo Linna, Väikeste Lõõtspillide Ühing

Loe edasi »

Muuseumimäng, mida alustati mullu, jätkub. Tänavu on lisaks maakonnamuuseumidele ja Eesti Rahva Muuseumile osalemas palju rohkem muuseume, kokku üle viiekümne. Mäng kestab 18. mai muuseumiööst 25. augustini.

Mänguga loodetakse saavutada, et külastajad teadvustaks senisest enam muuseumi kui aja veetmise kohta, jääks sinna kauemaks ning süveneks läbi nuputamise, otsimise ja avastamise muuseumi võimalustesse. Mäng toimub selliselt, et iga muuseum mõtleb välja tegevused, küsimused, ülesanded, mida mängus osalejad peaksid täitma, vastama, lahendama, et saada flaierile templit või kleepsu. Tänavu tuleb auhinnaloosis osalemiseks koguda vähemalt kolm templit erinevatest muuseumidest või filiaalidest. Peaauhindadeks on nädalavahetus neljale Alatskivi lossis koos majutuse, õhtu- ja hommikusöögi, giidituuri ja savikoja külastusega ning kahepäevane taluromantika pakett Maria talus Pärnumaal majutuse, õhtusöögi, pikniku ja ratsutamise või hobusesõiduga. Muuseumimängu korraldajate koostööpartner selles mängus on Maaleht, kes võimaldab mängijatel veebilehest otsida vastuseid oma muuseumimängu küsimustele. Õigesti vastanute vahel loositakse välja Maakodu ja Maalehe aastatellimused. Osalevad muuseumid loosivad välja ka oma meeneid. Loe edasi »

Tallinna lähedal meres asub üks tähelepanuväärne saar, Naissaar, mis on tavaliselt tuntud eelkõige tänu erinevatest ajalooperioodidest pärit militaarmälestistele. Vähem teatakse aga, et lisaks sõjaväelastele elas sellel looduskaunil saarel ka palju tsiviilelanikke.

Naissaarel elanud kalurite ning lootside kogukonda on aja jooksul Naissaarelt korduvalt minema saadetud. Elanikkond pidi taganema sõjaväeliste vajaduste ees. Ometigi tuldi Naissaarele ikka ja jälle tagasi ja 19. sajandi lõpul oli Naissaare kogukond tõusnud oma elatustasemelt linnakodanikega samale pulgale. Saarel räägiti rootsi ja eesti keelt, rahvas oli jõukas ning edumeelne. Naised ostsid Tallinnast kauneid kleite, majad ehitati viimase moe järgi ümber ja paljud naissaarlased omandasid endale hea hariduse kas Eestis või välismaal. Esimene maailmasõda tõi kaasa sundevakueerimise ning Eesti Vabariigi ajal tuli eluga uuesti alustada. Saar oli tugevalt Tallinnaga seotud, kultuurielu aktiivne, seal tegutses kaks kooli ja vahetult enne II Maailmasõda valmis uus kabel. Loe edasi »

Näitusel räägime Naissaare kogukonnast ja eriti saare naistest. Ajaloolise kogukonna naistest on tavaliselt vähem teada kui meestest. On öeldud, et rannakülade naised jäid nagu nähtamatuks – ja ometi sõltus neist kogukonnas väga palju. Naised olid meestest rohkem koduga seotud – hoolitsesid söögilaudade eest, hoidsid kodu korras ja õpetasid lapsi, kuid olid ka merel mehe eest väljas. Lisaks oli paarkümmend eluaastat täis rasedusi, sünnitusi ja väikelaste matuseid. Kuid Naissaare inimeste mälestusi lugedes ja perekondade fotoalbumeid lehitsedes jääb selle saare naistest mulje kui ettevõtlikest, ilusatest ja kaugeltki mitte nähtamatutest. Näitusega oleme püüdnud interjööri ja väljapandud esemete, samuti 12 naise lugude abil Naissaaare naiste maailma meile lähemale tuua. Loe edasi »

Nõukogude Liidu viimase kümnendi üks kuulsamaid ettevõtteid oli Tööpunalipu ordeniga S. M. Kirovi nimeline näidiskalurikolhoos. Kirovi kalurikolhoosi toodi külalisi kõige kõrgemal parteilisel tasandil ja nii Eesti NSV-d kui NSV Liitu külastavaid välisdelegatsioone kapitalistlikest riikidest. Kirovis kees elav kultuurielu, rajati suuri ettevõtteid, kus toodeti nii kalakonserve kui ka kalarasvast steriliseerimisvahendit ja kalašampooni. Inimesed said hästi tasustatud ning neile laienesid mitmed soodustused. Arhitektuuris viidi ellu modernistlikku unelmat valgusküllasest ja kompleksse planeeringuga elukeskkonnast. Kirovi kalurikolhoosis saavutati see, mis Nõukogude Liidus laiemalt läbi kukkus – seal oli tomiv sotsialistlik unelm, kus andekal inimesel peaaegu kõik võimalik (vähemalt kolhoosi piirides). Kuidas see eesrindlik ja edukas kolhoos tekkis, ning mida endast täpsemalt kujutas, tutvustab meie uus näitus „Kirovist Kuulini“, mis avati Rannarahva Muuseumis 18. juunil 2012. Loe edasi »

Rannarahva Muuseumis on vahva mereteemaline mängutuba, kus väikesed poisid ja tüdrukud saavad kehastuda kapteniteks, mereröövliteks, merineitsiteks või  laevakassiks – kes millest unistada oskab.

Mängleva kergusega õpetame selgeks päris keerulisi meretarkusi vanematele ja vähem keerukaid nippe väiksematele merekarudele. Igal neljapäeval kell 10.00 väljub tädi Kati aurulaev koos mudilastega Kunstiköögi kuningriiki. Ka sünnipäevapeod on muuseumi mängutoas teistlaadi – kostüümid, temaatilised tegevused ja toredad auhinnad muudavad iga lapse Maailma Kõige Toredama Päeva veel kordades toredamaks!
Loe lisaks…