Viimsi Vabaõhumuuseum kutsub 23. juunil jaaniõhtule Pringi rannakülla, et üheskoos tähistada suve saabumist. Väike rännak ajas tagasi võimaldab uudistada, kuidas talude pererahvas pühi peab ja milliseid ettevalmistusi teeb: paremad palad tuuakse sahvrist välja, värske kala pannakse suitsu ja pruugitakse jaanipäevaks pruulitud märjukest. Talulastel on sel päeval rõõmu palju, sest neil lubatakse pühade puhul karjast koju jääda ning keskenduda mängimisele ja hullamisele. Muidugi kaasatakse ka küllasaabuvaid lapsi mängudesse ja võistuvõtmistesse. Vallalised noored on aga õhtuse sõnajalaõie otsingute ootusärevuses lootes, et see kõige õigem just sellel ööl ennast ilmutab…

Suurel külapeol mängivad tantsuks ansamblid Greip, Rock-Hotel ja Ivo Linna, Väikeste Lõõtspillide Ühing

Loe edasi »

“Väikese Tjorveni” südamlik seltskond seilab sellel suvel Viimsisse

Juulikuus seiklevad armastatud lastekirjaniku Astrid Lindgreni raamatust “Väike Tjorven, Pootsman ja Mooses” pärit tegelased koos tuntud näitlejate, laste ja loomadega Viimsi Vabaõhumuuseumis.

“Väike Tjorven” etendub Viimsi Vabaõhumuuseumi merekaldal, mis on Lindgreni võlumaailma jaoks justkui loodud. Lavastus jutustab Melkersonide perest, kes satub suvekodu otsinguil väikesele saarele. Lennukate ideedega kirjanikust pereisa Melker, tema lapsed Pelle, Johan, Niklas ja Malin sõbrunevad väikese isepäise tüdruku Tjorveni ja tema ustava koera Pootsmaniga. Neid ootavad ees lustakad seiklused ja südamlikud avastused nii enda kui maailma kohta.

Piletid on saadaval Piletilevis!
Loe edasi »

Muuseumimäng, mida alustati mullu, jätkub. Tänavu on lisaks maakonnamuuseumidele ja Eesti Rahva Muuseumile osalemas palju rohkem muuseume, kokku üle viiekümne. Mäng kestab 18. mai muuseumiööst 25. augustini.

Mänguga loodetakse saavutada, et külastajad teadvustaks senisest enam muuseumi kui aja veetmise kohta, jääks sinna kauemaks ning süveneks läbi nuputamise, otsimise ja avastamise muuseumi võimalustesse. Mäng toimub selliselt, et iga muuseum mõtleb välja tegevused, küsimused, ülesanded, mida mängus osalejad peaksid täitma, vastama, lahendama, et saada flaierile templit või kleepsu. Tänavu tuleb auhinnaloosis osalemiseks koguda vähemalt kolm templit erinevatest muuseumidest või filiaalidest. Peaauhindadeks on nädalavahetus neljale Alatskivi lossis koos majutuse, õhtu- ja hommikusöögi, giidituuri ja savikoja külastusega ning kahepäevane taluromantika pakett Maria talus Pärnumaal majutuse, õhtusöögi, pikniku ja ratsutamise või hobusesõiduga. Muuseumimängu korraldajate koostööpartner selles mängus on Maaleht, kes võimaldab mängijatel veebilehest otsida vastuseid oma muuseumimängu küsimustele. Õigesti vastanute vahel loositakse välja Maakodu ja Maalehe aastatellimused. Osalevad muuseumid loosivad välja ka oma meeneid. Loe edasi »

Tallinna lähedal meres asub üks tähelepanuväärne saar, Naissaar, mis on tavaliselt tuntud eelkõige tänu erinevatest ajalooperioodidest pärit militaarmälestistele. Vähem teatakse aga, et lisaks sõjaväelastele elas sellel looduskaunil saarel ka palju tsiviilelanikke.

Naissaarel elanud kalurite ning lootside kogukonda on aja jooksul Naissaarelt korduvalt minema saadetud. Elanikkond pidi taganema sõjaväeliste vajaduste ees. Ometigi tuldi Naissaarele ikka ja jälle tagasi ja 19. sajandi lõpul oli Naissaare kogukond tõusnud oma elatustasemelt linnakodanikega samale pulgale. Saarel räägiti rootsi ja eesti keelt, rahvas oli jõukas ning edumeelne. Naised ostsid Tallinnast kauneid kleite, majad ehitati viimase moe järgi ümber ja paljud naissaarlased omandasid endale hea hariduse kas Eestis või välismaal. Esimene maailmasõda tõi kaasa sundevakueerimise ning Eesti Vabariigi ajal tuli eluga uuesti alustada. Saar oli tugevalt Tallinnaga seotud, kultuurielu aktiivne, seal tegutses kaks kooli ja vahetult enne II Maailmasõda valmis uus kabel. Loe edasi »

Näitusel räägime Naissaare kogukonnast ja eriti saare naistest. Ajaloolise kogukonna naistest on tavaliselt vähem teada kui meestest. On öeldud, et rannakülade naised jäid nagu nähtamatuks – ja ometi sõltus neist kogukonnas väga palju. Naised olid meestest rohkem koduga seotud – hoolitsesid söögilaudade eest, hoidsid kodu korras ja õpetasid lapsi, kuid olid ka merel mehe eest väljas. Lisaks oli paarkümmend eluaastat täis rasedusi, sünnitusi ja väikelaste matuseid. Kuid Naissaare inimeste mälestusi lugedes ja perekondade fotoalbumeid lehitsedes jääb selle saare naistest mulje kui ettevõtlikest, ilusatest ja kaugeltki mitte nähtamatutest. Näitusega oleme püüdnud interjööri ja väljapandud esemete, samuti 12 naise lugude abil Naissaaare naiste maailma meile lähemale tuua. Loe edasi »

Nõukogude Liidu viimase kümnendi üks kuulsamaid ettevõtteid oli Tööpunalipu ordeniga S. M. Kirovi nimeline näidiskalurikolhoos. Kirovi kalurikolhoosi toodi külalisi kõige kõrgemal parteilisel tasandil ja nii Eesti NSV-d kui NSV Liitu külastavaid välisdelegatsioone kapitalistlikest riikidest. Kirovis kees elav kultuurielu, rajati suuri ettevõtteid, kus toodeti nii kalakonserve kui ka kalarasvast steriliseerimisvahendit ja kalašampooni. Inimesed said hästi tasustatud ning neile laienesid mitmed soodustused. Arhitektuuris viidi ellu modernistlikku unelmat valgusküllasest ja kompleksse planeeringuga elukeskkonnast. Kirovi kalurikolhoosis saavutati see, mis Nõukogude Liidus laiemalt läbi kukkus – seal oli tomiv sotsialistlik unelm, kus andekal inimesel peaaegu kõik võimalik (vähemalt kolhoosi piirides). Kuidas see eesrindlik ja edukas kolhoos tekkis, ning mida endast täpsemalt kujutas, tutvustab meie uus näitus „Kirovist Kuulini“, mis avati Rannarahva Muuseumis 18. juunil 2012. Loe edasi »

Rannarahva Muuseumis on vahva mereteemaline mängutuba, kus väikesed poisid ja tüdrukud saavad kehastuda kapteniteks, mereröövliteks, merineitsiteks või  laevakassiks – kes millest unistada oskab.

Mängleva kergusega õpetame selgeks päris keerulisi meretarkusi vanematele ja vähem keerukaid nippe väiksematele merekarudele. Igal neljapäeval kell 10.00 väljub tädi Kati aurulaev koos mudilastega Kunstiköögi kuningriiki. Ka sünnipäevapeod on muuseumi mängutoas teistlaadi – kostüümid, temaatilised tegevused ja toredad auhinnad muudavad iga lapse Maailma Kõige Toredama Päeva veel kordades toredamaks!
Loe lisaks…

Dokumentaalfilm “Viimsi saared” on eluterve lugu kaasaegsetest Eesti saartest, milles on ajalugu, traagikat, laeva- ja lennukihukke, üksindust, kaunist loodust, ja ehedat Eesti elu.

Filmi tegelased on ootamatud ja filmis on liigutavaid lugusid, mille peale on raske tulla. Suvised saared ja meri, talvine kalapüük, metsmaasikavälud ning militaarsaare Naissaare kaitserajatised. Dokumentaalfilmist Viimsi saared õhkub elujõudu.

Film ei ole pelk meenutus saarte kunagistest hiigelaegadest, see jutustab ka saarte olevikust ja tulevikust. Film räägib, et Viimsi saared olid endistel aegadel Tallinna kaitsemüür, mitte kauni loodusega puhkepaik või looduspark. Tänapäeval Viimsi saarestik Tallinnale enam sõjalist kaitset ei paku, küll aga pealinnas tööl käivatele inimestele rahulikku elu- ja pelgupikka. Saarel on tänaseks oma selge roll, näiteks Tõnu Kaljuste Nargen Festivali näol Naissaarel, kuid see roll võiks olla suurem ja mitmekesisem. Loe edasi »