Viimsi Vabaõhumuuseum

Rannarahva muuseum

Rannarahva muuseum

 

Luusmanni näitus-2

ÜHEL VÄIKESEL SAAREL ELAS GEENIUS

5. oktoobril avati Rannarahva muuseumis eriline näitus „Ühel väikesel saarel elas geenius“, mis on pühendatud ühele erilisele mehele – August Luusmannile.
Sada aastat tagasi Viimsi vallas, väikesel Aksi saarel elanud August Luusmann oli karismaatiline ja mitmekülgne mees. Veidrikuks peetud elukunstnik oli laia silmaringi ja suure tegevusväljaga, valdas heli- ja kirjakeelt,  talletas ajalugu ning oli hindamatu väärtusega fotograaf.
Luusmanni suurimaks kireks oli fotograafia. Ajavoolus on säilinud küllaltki palju tema suurepäraseid pilte, mis kuuluvad Rannarahva Muuseumi kullafondi. Luusmanni piltidel on eriline väärtus just Viimsi saarte ajaloo seisukohast, sest teisi fotograafe neis paigus palju ei liikunud. Ta tegi huvitava rakursiga pilte oma kodusaarest, Pranglist ja Naissaarest. Neil fotodel on kujutatud paiku, mis nüüdseks on täielikult muutunud.
Luusmann polnud aga pelgalt piltnik. Ajakirjanikuna tegi ta kaastööd mitmele ajalehele, käsitledes erinevaid elutahke suure  eruditsiooni ja asjatundlikkusega. Ta filosofeeris mere ja meremeeste üle, kirjutas Tallinna ümbruse saartest, kalameeste probleemidest, jäälaevadest ja paljust muust. Sisukate artiklite kõrval on tema sulest ilmunud ka suurepärane ja ainuke teadaolev hülgepüüki kirjeldav mahukas dokumentaaljutustus. Luusmann oli ühiskondlikult aktiivne, võttes sõna nii liigjoomise kui merereostuse vastu, valutades südant nii ühiskonna kui keskkonna pärast. August Luusmanni fotodes ja kirjatöödes kajastub Eesti lugu läbi mitme pöördelise aastakümne.
Eluajal tunti August Luusmanni kõige enam muusiku ja heliloojana. Ta oli tegev kooride ja orkestrite korraldamisel ning oli võimekas pianist ja organist ning komponeeris laule ja instrumentaalmuusikat. Tema kirev helilooming on veel põhjalikult läbi töötamata, ent teadaolevalt esitas ta Eesti vabariigile kaks hümni olemasoleva asendamiseks.
Laiahaardeline mees ei olnud ühelgi alal väga menukas tavapäraste kriteeriumite kohaselt. Ei olnud tal suur kuulsust ega maist rikkust. Tal olid oma veidrused ja nõrkused ning teda peeti natuke hullumeelsekski. Piltlikult öeldes oli ta iseäralik nagu Eesti – põnev, vastuoluline, hooliv, ennast otsiv, vaimne, lihtne. Sestap väärib just August Luusmann Rannarahva muuseumi poolt esile tõstmist ja kuulsaks tegemist Eesti 100 raames.
Näitus on avatud!

RÄNDNÄITUS PIIRIDETA MERI SOOMESPiirideta meri Soomes

Rannarahva Muuseumis 2016. aastal avatud näituse “Piirideta meri” rändversioon jõudis 14. septembril 2017 Soome Meremuuseumisse, mis asub Kotkas Merikeskus Vellamos.
Soome lahe rannad on läbi aegade üksteist täiendanud. Need, kellel oli vilets põllumaa, olid merel sellevõrra aktiivsemad. Üle lahe purjetamine oli randlastele jõukohane ning koos inimestega liikusid üle mere kombed ja kultuur.
Kuni 19. sajandini oli randades põhitoiduseks soolasilk ja rukkileib. Soomes on head räimekudemiskohad ja Tallinnast ida poole jäävatest rannaküladest sõideti sinna rändpüügile. Soome rannatalupojad purjetasid Virumaale kala leivavilja vastu vahetama.
Talupoegade ülemerepurjetamisele on püütud piire seada, kuid keelud on ikka ja jälle tühistatud. Soome lahe randade vahelise läbikäimise suutis pooleks sajandiks halvata alles Nõukogude piirirežiim, kuid tänapäeval sõidetakse jälle üle mere kaupa ostma ning tööd ja paremat elu otsima.

Näitus Soome Meremuuseumis jääb avatuks kuni 7.01.2018.

www.merikeskusvellamo.fi/FI/Ajankohtaista/Tapahtumat/2017/09/15/418/Rajaton%20meri

 

Piirideta meriPIIRIDETA MERI

Merekultuuriaastale pühendatud näitus Piirideta meri räägib Soome lahest kui rahvaste, kaupade, eri kultuuride ja ideede liikumiskohast.
Soome lahel on sõidetud aastatuhandeid ning lisaks inimestele ja kaupadele on veeteid mööda liikunud ka ideed ning kultuur. Ülemeresuhted on vorminud meie rannakultuuri, püsides keeles, kohanimedes, geenides ja väärtushinnangutes.
Aastasadade jooksul on taudid ja sõjad ajutiselt teinud Soome lahe randade vahelise läbikäimise keeruliseks. Riigivõimud on püüdnud talupoegade liikumisele merel piiranguid seada. Suhtlus on aga alati taastunud. Vaba meresõidu suutis pooleks sajandiks halvata alles nõukogude piirirežiim.
Näitus Piirideta meri avab mere mõju piirideülese ühendajana. Meri on olnud nii elatusallikas kui pagemistee ning ametliku ja salajase kaubanduse sõlmpunkt.
Külastajal avaneb võimalus „seilata“ Soome lahel. Tutvuda, millega merel sõideti, millist kaupa vahetati ja kuidas see mõjutas randlaste igapäevaelu. Avastada väikesaarte eriskummalisi maailmaid ja astuda sisse Malusi saare kõrtsi ning kaeda neid, kes üle mere liikusid. Kõrtsis on portreteeritud tüüpilisi randlasi, kelle jaoks meri on olnud nii rõõmu kui mure allikaks.

Tule ja avasta Soome lahe kadunud maailm.
Näituse töörühm: Kadi Karine, Külvi Kuusk, Maivi Kärginen, Sireli Uusmaa

Kujundaja: Kärt Hennoste
Täname: Viimsi vallavalitsus, Eesti Kultuurkapital, Luisa Tõlkebüroo, Refiner Tõlkebüroo, Kardinal Kardinasalong, SA Virumaa Muuseumid, Eesti Filmiarhiiv, Eesti Meremuuseum, Tarmo Tammekivi, Argo Aruvald, Henry Kuningas, Printtare AS, Ave Miller ja Herkki Haldre, A & CNC Freesimine ja reklaam, Pixmill Estonia OÜ, Rannarahva muuseumi pere

 

KUNSTNIK ANNELI AKINDE NÄITUSMÜÜK

flaier-3_FB12. aprill – 30. oktoober 2017

Viimsilane Anneli on väga paljude tuntud raamatute ja ajakirjade kujunduste autor. Kunstnikuna on ta teinud koostööd mitmete populaarsete brändidega nagu Tallinn Dolls ja Joik. Paljud tema tööd on leidnud omale uue kodu Eestis ja välismaal. Näitusel on eksponeeritud valik mitmete aastate jooksul valminud töödest – nii moeillustratsioone kui ka loodusest inspireeritud pilte.
Kõik näitusel eksponeeritud tööd on müügiks ja neid saab soovi korral tellida ja erinevas suuruses või raamis. Muuseumipoes on müügil ka pisemaid pilte – nii raamituna kui lihtsalt paspartuuga.
Näitus on sündinud koostöös Joonstuudio OÜga.

HõbevalgeHÕBEVALGEIM. RÄVALA HIILGEAEG

Pühendatud president Lennart Merile.

Näitus “Hõbevalgeim. Rävala hiilgeaeg” tutvustab Eestis esmakordselt muistse Rävala maakonna näite varal meie esivanemate kõige kuulsusrikkamat ajajärku – 11. sajandi teist poolt ehk hilise rauaaja algusaega. Just tollal algas läänemeresoomlaste kaubanduses kõrgaeg, mis peegeldub muuhulgas meilt avastatud hõbeaarete ülisuures hulgas.
Näitus koosneb kolmest eraldi väljapanekust, millest esimene on peamiselt arheoloogiaalane ja räägib juba Lennart Merile südamelähedasteks olnud teemadest, ent jõuab ka perioodi, kuhu kirjanik oma raamatutes allikate nappuse tõttu ei jõudnud. Sellest ka nimi Hõbevalgeim. Eksponeeritakse kauneid ehteid ja seni peidus olnud aardeid.

Näitus on Rannarahva muuseumis avatud alates 29. märtsist 2014.

Näituse töögrupp: Idee autor ja projektijuht: Riina Aasma, kuraator: Kadi Karine, sisu autor: Mauri Kiudsoo. „Kaupmeeste jäljed“ sisu autorid: Külvi Kuusk, Maivi Kärginen
Haridusprogrammid ja osalusekspositsioon: Riina Aasma, Kadi Karine, Külvi Kuusk, Maivi Kärginen,  Ilona Säälik „Hõbevalgeim“ konsultant ja toimetaja: Mart Meri
„Kaupmeeste jäljed“ keeletoimetus: Sirje Nilbe Tõlked: Wiedemanni Tõlkebüroo ja Madis Kivisild Kujunduskontseptsioon ja lahendused: Loov- ja disainiagentuur Pult
Arheoloogilised leiud:    TLÜ Ajaloo Instituudi arheoloogiakogud; Mulaažid: Ratas & Ratas OÜ; Hõbeehete koopiad: Halju Kullasepad OÜ
Näitus valmis koostöös Tallinna Ülikooli Ajaloo Instituudi arheoloogiakogude osakonnaga
Täname: Kersti Siitan, Ants Kraut, Tõnno Joonuks, Ivar Leimus,  Vello Mäss, Tarmo Kõuts, Indrek Jets

KIROVIST KUULINI

Nõukogude Liidu viimase kümnendi üks kuulsamaid ettevõtteid oli Tööpunalipu ordeniga S. M. Kirovi nimeline näidiskalurikolhoos. Kirovi kalurikolhoosi toodi külalisi kõige kõrgemal parteilisel tasandil ja nii Eesti NSV-d kui NSV Liitu külastavaid välisdelegatsioone kapitalistlikest riikidest.
Kirovis kees elav kultuurielu, rajati suuri ettevõtteid, kus toodeti nii kalakonserve kui ka kalarasvast steriliseerimisvahendit ja kalašampooni. Inimesed said hästi tasustatud ning neile laienesid mitmed soodustused. Arhitektuuris viidi ellu modernistlikku unelmat valgusküllasest ja kompleksse planeeringuga elukeskkonnast.
Kirovi kalurikolhoosis saavutati see, mis Nõukogude Liidus laiemalt läbi kukkus – seal oli tomiv sotsialistlik unelm, kus andekal inimesel peaaegu kõik võimalik (vähemalt kolhoosi piirides). Kuidas see eesrindlik ja edukas kolhoos tekkis, ning mida endast täpsemalt kujutas, selle teada saamiseks tuleb tulla näitust ennast kaema. Kirovist Kuulini avati Rannarahva Muuseumis 18. juunil 2012.  SIIN on võimalik tutvuda ka „Kirovist Kuulini“ virtuaalnäitusega, kus saab tutvuda materjalidega, mis füüsilisel kujul ekspositsiooni ei mahtunud.

Kohtumiseni näitusel ja seniks üks Kirovi kolhoosi pikaaegse esimehe Oskar Kuuli tarkusetera: „Kui võitled õige asja eest, ei saa sein olla kõvem kui pea!“
Näituse kuraatorid: Külvi Kuusk, Maivi Kärginen. Stendide kujundus: Maivi Kärginen.

 

PILDIKESI RANDLUSE AJALOOST

Rannarahva elu on olnud mitmekesine, sellesse mahub nii kalapüük kui pillimäng, kauplemine, kaptenite koolis targaks saamine ja palju, palju muud.
Rannarahva Muuseumi teisel korrusel võib põgusalt teha tutvust Rannarahva kultuurieluga, sealhulgas näha Aksi saare noormehe üle 100. aasta vanust harmooniumi, uurida erinevaid kalapüügi riistu ning näha hülgeküttimisega seotud eluolu ja tarvikuid. Tutvuda saab ka Eestimaa suvituskultuuriga – eriti randlase vaatepunktist. Lisaks võib trepikoja seintel näha väikest fotogaleriid erinevatest rannarahva tegevustest läbi aegade ja erinevates Eestimaa randades.

Väljapaneku töögrupp: Külvi Kuusk, Maivi Kärginen, Alar Mik, Kadi Karine

 

BERNHARD SCHMIDT – LOOTSIMÄNDIDE ALT TÄHTEDE POOLE

Bernhard Schmidt võiks olla üks tuntumaid Eestist pärit inimesi, sest tema panus läbi optika arendamise astronoomiasse on olnud määratu. Ometi on ta teenimatult jäänud laiemale avalikkusele tundmatuks. Näitusega “Bernhard Schmidt – lootsimändide alt tähtede poole” tahame tuua selle heitliku elusaatusega geeniuse elu inimestele veidi lähemale. Näitusekülastajad saavad tutvuda tema lapsepõlve, pereliikmete, õpingute ning tööga. Schmidt oli pragmaatiline unistaja – meie väikese rahva tõeline suurmees, kes on inspireerinud paljusid kunstiinimesi ning tema elukäigu ainetel on kirjutatud nii raamatuid kui muusikalisi lavastusi. Per aspera ad astra.

Kuraator: Maivi Kärginen. Kujundus: Liina Rohtlaan ja Produktsioonigrupp OÜ. Tekstide toimetaja: Sirje Nilbe. Tõlketööd: Wiedemanni tõlkebüroo. Konsultandid: Walter Stephani ja Külvi Kuusk