Viimsi Vabaõhumuuseum

Rannarahva muuseum

Rannarahva muuseum

Piirideta meri Soomes

RÄNDNÄITUS PIIRIDETA MERI SOOMES

Rannarahva Muuseumis 2016. aastal avatud näituse “Piirideta meri” rändversioon jõudis 14. septembril 2017 Soome Meremuuseumisse, mis asub Kotkas Merikeskus Vellamos.

Soome lahe rannad on läbi aegade üksteist täiendanud. Need, kellel oli vilets põllumaa, olid merel sellevõrra aktiivsemad. Üle lahe purjetamine oli randlastele jõukohane ning koos inimestega liikusid üle mere kombed ja kultuur.
Kuni 19. sajandini oli randades põhitoiduseks soolasilk ja rukkileib. Soomes on head räimekudemiskohad ja Tallinnast ida poole jäävatest rannaküladest sõideti sinna rändpüügile. Soome rannatalupojad purjetasid Virumaale kala leivavilja vastu vahetama.
Talupoegade ülemerepurjetamisele on püütud piire seada, kuid keelud on ikka ja jälle tühistatud. Soome lahe randade vahelise läbikäimise suutis pooleks sajandiks halvata alles Nõukogude piirirežiim, kuid tänapäeval sõidetakse jälle üle mere kaupa ostma ning tööd ja paremat elu otsima.

Näitus Soome Meremuuseumis jääb avatuks kuni 7.01.2018.

www.merikeskusvellamo.fi/FI/Ajankohtaista/Tapahtumat/2017/09/15/418/Rajaton%20meri

 

PIIRIDETA MERI

Merekultuuriaastale pühendatud näitus Piirideta meri räägib Soome lahest kui rahvaste, kaupade, eri kultuuride ja ideede liikumiskohast.

Piirideta meriSoome lahel on sõidetud aastatuhandeid ning lisaks inimestele ja kaupadele on veeteid mööda liikunud ka ideed ning kultuur. Ülemeresuhted on vorminud meie rannakultuuri, püsides keeles, kohanimedes, geenides ja väärtushinnangutes.
Aastasadade jooksul on taudid ja sõjad ajutiselt teinud Soome lahe randade vahelise läbikäimise keeruliseks. Riigivõimud on püüdnud talupoegade liikumisele merel piiranguid seada. Suhtlus on aga alati taastunud. Vaba meresõidu suutis pooleks sajandiks halvata alles nõukogude piirirežiim.

Näitus Piirideta meri avab mere mõju piirideülese ühendajana. Meri on olnud nii elatusallikas kui pagemistee ning ametliku ja salajase kaubanduse sõlmpunkt.

Külastajal avaneb võimalus „seilata“ Soome lahel. Tutvuda, millega merel sõideti, millist kaupa vahetati ja kuidas see mõjutas randlaste igapäevaelu. Avastada väikesaarte eriskummalisi maailmaid ja astuda sisse Malusi saare kõrtsi ning kaeda neid, kes üle mere liikusid. Kõrtsis on portreteeritud tüüpilisi randlasi, kelle jaoks meri on olnud nii rõõmu kui mure allikaks.

Tule ja avasta Soome lahe kadunud maailm.

Näitus on Rannarahva muuseumis avatud alates 29. märtsist 2016.

Näituse töörühm: Kadi Karine, Külvi Kuusk, Maivi Kärginen, Sireli Uusmaa
Kujundaja: Kärt Hennoste
Täname: Viimsi vallavalitsus, Eesti Kultuurkapital, Luisa Tõlkebüroo, Refiner Tõlkebüroo, Kardinal Kardinasalong, SA Virumaa Muuseumid, Eesti Filmiarhiiv, Eesti Meremuuseum, Tarmo Tammekivi, Argo Aruvald, Henry Kuningas, Printtare AS, Ave Miller ja Herkki Haldre, A & CNC Freesimine ja reklaam, Pixmill Estonia OÜ, Rannarahva muuseumi pere

KUNSTNIK ANNELI AKINDE NÄITUSMÜÜK

flaier-3_FB12. aprill – 30. oktoober

Viimsilane Anneli on väga paljude tuntud raamatute ja ajakirjade kujunduste autor. Kunstnikuna on ta teinud koostööd mitmete populaarsete brändidega nagu Tallinn Dolls ja Joik. Paljud tema tööd on leidnud omale uue kodu Eestis ja välismaal. Näitusel on eksponeeritud valik mitmete aastate jooksul valminud töödest – nii moeillustratsioone kui ka loodusest inspireeritud pilte.

Kõik näitusel eksponeeritud tööd on müügiks ja neid saab soovi korral tellida ja erinevas suuruses või raamis. Muuseumipoes on müügil ka pisemaid pilte – nii raamituna kui lihtsalt paspartuuga.

Tutvu Anneli töödega: facebook.com/akinde.anneli, newblueunit.com/anneli-akinde, http://www.fotoplakat.ee/anneli-akinde-2

Näitus on sündinud koostöös Joonstuudio OÜga.

HÕBEVALGEIM. RÄVALA HIILGEAEG

Pühendatud president Lennart Merile.

Poster HõbevalgeimNäitus tutvustab Eestis esmakordselt muistse Rävala maakonna näite varal meie esivanemate kõige kuulsusrikkamat ajajärku – 11. sajandi teist poolt ehk hilise rauaaja algusaega. Just tollal algas läänemeresoomlaste kaubanduses kõrgaeg, mis peegeldub muuhulgas meilt avastatud hõbeaarete ülisuures hulgas.

Näitus koosneb kolmest eraldi väljapanekust, millest esimene on peamiselt arheoloogiaalane ja räägib juba Lennart Merile südamelähedasteks olnud teemadest, ent jõuab ka perioodi, kuhu kirjanik oma raamatutes allikate nappuse tõttu ei jõudnud. Sellest ka nimi Hõbevalgeim. Eksponeeritakse kauneid ehteid ja seni peidus olnud aardeid.

Näitus on Rannarahva muuseumis avatud alates 29. märtsist 2014.

Näituse töögrupp:

Idee autor ja projektijuht: Riina Aasma
Näituse kuraator: Kadi Karine
„Hõbevalgeim“ sisu autor: Mauri Kiudsoo
„Kaupmeeste jäljed“ sisu autorid: Külvi Kuusk, Maivi Kärginen
Haridusprogrammid ja osalusekspositsioon: Riina Aasma, Kadi Karine, Külvi Kuusk, Maivi Kärginen,  Ilona Säälik
„Hõbevalgeim“ konsultant ja toimetaja: Mart Meri
„Kaupmeeste jäljed“ keeletoimetus: Sirje Nilbe
Tõlked: Wiedemanni Tõlkebüroo ja Madis Kivisild
Kujunduskontseptsioon ja lahendused: Loov- ja disainiagentuur Pult
Arheoloogilised leiud:    TLÜ Ajaloo Instituudi arheoloogiakogud
Mulaažid: Ratas & Ratas OÜ
Hõbeehete koopiad: Halju Kullasepad OÜ

Näitus valmis koostöös Tallinna Ülikooli Ajaloo Instituudi arheoloogiakogude osakonnaga
Täname: Kersti Siitan, Ants Kraut, Tõnno Joonuks, Ivar Leimus,  Vello Mäss, Tarmo Kõuts, Indrek Jets

KIROVIST KUULINI

Nõukogude Liidu viimase kümnendi üks kuulsamaid ettevõtteid oli Tööpunalipu ordeniga S. M. Kirovi nimeline näidiskalurikolhoos. Kirovi kalurikolhoosi toodi külalisi kõige kõrgemal parteilisel tasandil ja nii Eesti NSV-d kui NSV Liitu külastavaid välisdelegatsioone kapitalistlikest riikidest.

Kirovis kees elav kultuurielu, rajati suuri ettevõtteid, kus toodeti nii kalakonserve kui ka kalarasvast steriliseerimisvahendit ja kalašampooni. Inimesed said hästi tasustatud ning neile laienesid mitmed soodustused. Arhitektuuris viidi ellu modernistlikku unelmat valgusküllasest ja kompleksse planeeringuga elukeskkonnast.
Kirovi kalurikolhoosis saavutati see, mis Nõukogude Liidus laiemalt läbi kukkus – seal oli tomiv sotsialistlik unelm, kus andekal inimesel peaaegu kõik võimalik (vähemalt kolhoosi piirides). Kuidas see eesrindlik ja edukas kolhoos tekkis, ning mida endast täpsemalt kujutas, selle teada saamiseks tuleb tulla näitust ennast kaema. Kirovist Kuulini avati Rannarahva Muuseumis 18. juunil 2012.  SIIN on võimalik tutvuda ka „Kirovist Kuulini“ virtuaalnäitusega, kus saab tutvuda materjalidega, mis füüsilisel kujul ekspositsiooni ei mahtunud.

Kohtumiseni näitusel ja seniks üks Kirovi kolhoosi pikaaegse esimehe Oskar Kuuli tarkusetera: „Kui võitled õige asja eest ei saa sein olla kõvem kui pea!“

Näituse kuraatorid: Külvi Kuusk, Maivi Kärginen
Stendide kujundus: Maivi Kärginen

PILDIKESI RANDLUSE AJALOOST

Rannarahva elu on olnud mitmekesine, sellesse mahub nii kalapüük kui pillimäng, kauplemine, kaptenite koolis targaks saamine ja palju, palju muud. Rannarahva Muuseumi teisel korrusel võib põgusalt teha tutvust Rannarahva kultuurieluga, sealhulgas näha Aksi saare noormehe üle 100. aasta vanust harmooniumi, uurida erinevaid kalapüügi riistu ning näha hülgeküttimisega seotud eluolu ja tarvikuid. Tutvuda saab ka Eestimaa suvituskultuuriga – eriti randlase vaatepunktist. Lisaks võib trepikoja seintel näha väikest fotogaleriid erinevatest rannarahva tegevustest läbi aegade ja erinevates Eestimaa randades.

Väljapaneku töögrupp: Külvi Kuusk, Maivi Kärginen, Alar Mik, Kadi Karine

BERNHARD SCHMIDT – LOOTSIMÄNDIDE ALT TÄHTEDE POOLE

Bernhard Schmidt võiks olla üks tuntumaid Eestist pärit inimesi, sest tema panus läbi optika arendamise astronoomiasse on olnud määratu. Ometi on ta teenimatult jäänud laiemale avalikkusele tundmatuks. Näitusega “Bernhard Schmidt – lootsimändide alt tähtede poole” tahame tuua selle heitliku elusaatusega geeniuse elu inimestele veidi lähemale. Näitusekülastajad saavad tutvuda tema lapsepõlve, pereliikmete, õpingute ning tööga. Schmidt oli pragmaatiline unistaja – meie väikese rahva tõeline suurmees, kes on inspireerinud paljusid kunstiinimesi ning tema elukäigu ainetel on kirjutatud nii raamatuid kui muusikalisi lavastusi. Per aspera ad astra.

Kuraator: Maivi Kärginen
Kujundus: Liina Rohtlaan ja Produktsioonigrupp OÜ
Tekstide toimetaja: Sirje Nilbe
Tõlketööd: Wiedemanni tõlkebüroo
Konsultandid: Walter Stephani ja Külvi Kuusk