Viimsi Vabaõhumuuseum

Viimsi vabaõhumuuseum

Viimsi vabaõhumuuseum

VIIMSI VABAÕHUMUUSEUMI TALUD

IMG_3217Põhiosa vabaõhumuuseumist moodustab ajalooline Kingu rannatalu:  1820ndatest pärit rehielamu, 20. sajandi alguseks valminud elumaja, laut  ja teised taluhooned. Kingu talu oli jõukas renditalu, kus tegeldi nii kalapüügi kui põllumajandusega.

Talu maadel, oma ajaloolisel asukohal, paiknevad lisaks ka rekonstrueeritud Krügeri ja Silberfeldti väikesed kalurielamud.  Näha saab  võrgukuure, paadivinnu ja vabesid ning kalurite igapäevatööks vajalikke esemeid. Koos keldri, lautade, võrgukuuride ja paadivinnadega kajastab terve kompleks tõepäraselt rannakaluri muistset elutegevust.

 

SALAPIIRITUSE KELDER  ehk
piiritusekelder salapiiritus vabaõhumuuseumSpirdivedajad ja smugeldajad. Näitus salakaubavedajate põnevast maailmast.

Salapiirituse vedaja – kas kangelane või kurjategija? 20. sajandi alguses levinud laiaulatuslik salapiiritusevedu on jätnud oma jälje Põhja-Eesti rannaküladesse ning saartele. Sellest jutustavad endisaegsed uhked villad ning peretraditsioonis elavad lood esiisade vägitegudest. Teiselt poolt tõi see kaasa inimohvreid ja riigile suure kaotuse maksmata maksude näol.

Kuraator: Maivi Kärginen
Disain ja produktsioon: Loovagentuur Pult
Näituse valmimist toetas Eesti Kultuurkapital

 

TULETORNIDE ALLEE

tuletornide alleeTuletornide puiestee loomise idee taga on Rannamõisa laevaselts koostöös Rannarahva muuseumi ja Veeteede ametiga. Külastaja ees seisavad seitsme Eesti tuletorni väikesed koopiad. Valik tehti selle põhjal, mida oli võimalik teostada ja ka põnev vaadata. Lähtuti ka olemasolevast materjalist –  tuli vaadata, mida puu läbimõõt võimaldas.
Tammepalgid, millest skulptuurid valminud on, annetas Viimsi mõisapargis asuv korteriühistu, ja need jõudsid muuseumisse “Teeme Ära!” talgupäeva raames.

“Keskeltläbi kulus ühe torni tegemiseks nädal,” selgitas skulptor Tamm. Ta oli kindel, et tornid püsivad ilusana vähemalt 15 aastat. Tegemist on küllalt identsete koopiatega, mis valmisid Veeteede ametilt saadud jooniste ning mitmete fotode põhjal. “Üks mees tundis üle aia kohe kolm tükki ära, seega peavad nad ikka sarnased olema küll,” rääkis Tamm.

Oma koha leidsid tornid muuseumi õuel nii nagu nad päriselus teineteise suhtes asetsevad. Ja mis tuletorn see oleks, mis merel seilajatele teed ei juhataks?! Tornide plinkimissageduse aitas õigeks seada Veeteede amet.

Viimsi vabaõhumuuseumi tuletornide allee valmis 2012. a.

Skulptorid: Ormar Tamm ning Kuldar Moor

Kas tunned ära, millised tuletornid Sinu ees seisavad?