Mõned suvised rannarahva mängud:
Ühepikkused latid tõugatakse liuglema. Kelle latt kaugemale läheb, on võitja.
Mööda rannikut minnakse edasi ainult kividel hüpates. Võib ka mängida nii, et kividel hüpatakse kaldast eemale merepoole. Kes jõuab kaugemale, on võitja.
Meisterdatakse männikoorest või tohust lootsikud või kõrkjatest parved ja neid ujutatakse kaldalähedal vees. Korraldatakse ka paatide võistlusi – kelle paadi tuul kiiremini ja kaugemale viib.
Kaks meeskonda asuvad vastastikku köie mõlemas otsas. Katsutakse teist võistkonda üle keskjoone või üle kraavi / oja vedada. Kes üle keskjoone satub või veekogusse kukub, on kaotaja.
Maapinnale joonistatakse kaks paralleelset joont, mis tähistavad jõge. Mängujuht annab järjest käsklusi: “Jõkke!”, “Kaldale!”. Mängijad peavad hüppama täpselt käskluse järgi – joonte vahele ja välja. Valesti hüppaja läheb mängust välja. Mängu võidab viimaseks jäänud hüppaja.
Mängijaid on palju. Võib mängida maismaal või ka rannas, kus kive on. Üks mängija on “kivimutt”. Kivimutt jälitab teisi mängijaid ja püüab kedagi puudutada. Mängijad võivad põgenemisel kivi otsa minna, sel juhul ei tohi kivimutt põgenejat puudutada. Kui kivimutt saab kedagi puudutatud, siis saab sellest mängijast uus kivimutt. Võidab mängija, kes on kivimutt olnud väiksema arvu kordi.
Lapikuid kitsaid kive visatakse mööda veepinda – kelle kivi läheb kaugemale või puudutas lennu ajal enim kordi veepinda, see võidab.