Muuseumi ajalugu

Keerulist kronoloogiat

Sihtasutuse Rannarahva Muuseum eelkäija, S. M. Kirovi nim. Näidiskalurikolhoosi Muuseum asutati kolhoosi juhatuse otsusega 15. detsembril 1971. a.
26. detsembril 1973. aastal avati muuseum, mis oli tollal Eesti NSV esimene kalurikolhoosimuuseum. Muuseum asus Kirovi kolhoosi peahoones. Lisaks ekspositsioonipinnale olid muuseumil kontoriruumid, fondiruumid, fotolabor ning laoruumid ja restaureerimistöökoda.
12. augustil 1980. aastal avati Pringi külas S. M. Kirovi nim. Näidiskalurikolhoosi Muuseumi vabaõhuosakond.

1990. aasta algul alustatud Kirovi kolhoosi reorganiseerimisprotseduuri käigus moodustati kolhoosist OÜ Esmar ja nii läks kolhoosi muuseum üle osaühingule.
1990. aasta märtsikuus võeti eksponaadid maha ja muuseum suleti, sellega lõpetas Kirovi Muuseum tegevuse.
1993. aastal võttis Viimsi Vallavalitsus endise Kirovi muuseumi OÜ-lt Esmar üle, museaalid viidi Viimsi mõisahoonesse. Muuseumi nimeks sai Viimsi Valla Muuseum, endise Kirovi muuseumi kogud moodustasid koos vabaõhuosakonnaga Viimsi Koduloomuuseumi. 1993. aasta aprillis avati koduloomuuseumi tuba Viimsi Vallamajas ning suvel väike näitus kindral Laidonerist Viimsi mõisahoones. Septembrikuus loodi vallavolikogu otsusega Viimsi Valla Muuseumi juurde filiaalina Kindral Laidoneri Muuseum.
1994. aastal muudeti muuseum Munitsipaalettevõtteks Vival.
Sama aasta veebruarikuus avati pidulikult Kindral Laidoneri Muuseum kindrali 110 sünniaastapäevale pühendatud näitusega.
27. juunil 2000. aastal asutati vallavalitsuse otsusega ME Vival juurde Naissaare Muuseumi filiaal. 2000. aasta sügisel nimetati Munitsipaalettevõte Vival ümber Munitsipaalasutus Viimsi Muuseumideks.
2001. aasta 1. märtsil taastati kaitseministri määrusega Eesti Riiklik Sõjamuuseum, ametliku nimetusega Laidoneri Muuseum.
Alates sellest kuupäevast ei kuulu Laidoneri Muuseum Viimsi Muuseumide koosseisu. 2001. aasta sügisel paigutati Viimsi Muuseumide kontor ja koduloomuuseumi kogu Viimsi mõisa peamajast endisesse Viimsi Päästeteenistuse hoonesse, kus puudusid nõuetekohased hoiutingimused ning ekspositsioonipind.

2003. aasta mais leiti Viimsi Muuseumidele ruumid endises Viimsi koolimajas Pringi külas. Samas hoones hakkas tegutsema ka Viimsi Koduloomuuseum.
2004. aasta aprillikuus alustati uue muuseumihoone restaureerimistöid.
2007. aasta juunikuus asutati vallavolikogu otsusega SA Viimsi Muuseumid, millega algatati munitsipaalasutuse reorganiseerimisprotseduur. Alates 1. jaanuarist 2008 tegutseb Viimsi Muuseumid sihtasutusena. 2009. aasta sügisel nimetati sihtasutus Viimsi Muuseumid ümber sihtasutuseks Rannarahva Muuseum – uus nimi peegeldab senisest enam muuseumi sisulist tööd.

Viimsi Muuseumide juhatajad/direktorid:
1971 – 1973    Heino Luup
1973 – 1976    Harri Saarestik
1976 – 1979    Jaak Sammet
1979 – 1988    Peeter Ugand
1988 – 1992    Peep Jäger
1992 – 1993    Helle Avila
1993 – 1995    Tanel Lään
1995 – 2001    Mati Raal
2001 – 2003    Uwe Lüüs
2003 – 2007   Enna Sirkel
2008 – …          Riina Aasma

Viimsi Vabaõhumuuseumi ajalugu
Otsus S. M. Kirovi kolhoosi Muuseumi vabaõhuosakonna loomise kohta võeti vastu kolhoosi juhatuse poolt 1976. aasta sügisel.
Restaureerimis-taastamistööd algasid 1977. aasta sügisel ja kestsid kuni 1980. aasta juulini. Töid teostasid kolhoosi ehitusmehed – valdavas osas pensionärid, kes tundsid hästi endisaegseid töövõtteid ja ehituskunsti.

12. augustil 1980. aastal avati Pringi külas S. M. Kirovi nim. Näidiskalurikolhoosi Muuseumi vabaõhuosakond.
1993. aastal, kui Viimsi vald võttis muuseumi üle,  liideti Kirovi Muuseumi vabaõhuosakond koos endise Kirovi Muuseumi koguga kokku ja muuseumi nimeks sai Viimsi Koduloomuuseum.
Alles 2002. aastal tehti muuseumi struktuuris muudatused ning Viimsi Koduloomuuseumi vabaõhuosakonnast sai eraldi filiaal – Viimsi Vabaõhumuuseum.

Rannarahva Muuseumi ajalugu
Otsus Kirovi Muuseumi asutamisest võeti vastu 1971. aastal. Ruumid leiti muuseumile kolhoosi peahoones.
Aastatel 1971– 1973 toimus museaalide kogumine. Esemete korjamisel osalesid kolhoosi juhatuse liikmed ning osakondade juhatajad. Omavahel jaotati ära Eestimaa rannik ning igaüks asus oma piirkonnas esemeid koguma.
Ekspeditsiooni käigus koguti ligi 2 000 eksponaati.
Rannarahva Muuseumi eelkäija, S. M. Kirovi nim. Näidiskalurikolhoosi Muuseum avati 26. detsembril 1973. aastal.
Ühiskondlikus korras kogutud eksponaadid moodustasid muuseumi esimese näituse „Rannarahvas enne ja nüüd”. Näitus kajastas kalurite tööd ja eluolu 19. sajandist kuni 1970-ndateni. Muuseumi esimene näitus paiknes 600 m2-l. Külastajate arv aastas ulatus 10 000 inimeseni.
Näitus oli üleval kuni 1990. aasta märtsikuuni, mil see maha võeti ja muuseum suleti.

1993. aastal, kui Viimsi vald muuseumi üle võttis, viidi endise Kirovi Muuseumi kogud Viimsi mõisahoonesse ning nad moodustasid koos Kirovi Muuseumi vabaõhuosakonnaga Viimsi Koduloomuuseumi.
1993. aasta aprillis avati Viimsi Koduloomuuseumi näitusetuba Viimsi Vallamajas.
1994. aastal võeti näitus maha ning eksponaadid pakiti kastidesse.
Muuseumi kogud paiknesid kuni 2001. aastani Laidoneri Muuseumi fondiruumides, mil koliti Viimsi Päästeteenistuse hoonesse.
2002. aastal tehti muuseumi struktuuris muudatused ning Viimsi Koduloomuuseumi vabaõhuosakonnast sai Viimsi Vabaõhumuuseum.

2003. aasta mais kolis Viimsi Koduloomuuseum endisesse Viimsi koolimajja Pringi külas.
2004. aastal alustati koduloomuuseumi esimeste ruumide restaureerimisega. 2005. sügisel avati koduloomuuseum üle mitme aasta näitusega “Muinasajas piki rannajoont”. 2006. aasta sügiseks valmis peosaal ja 2007 juunis väike näitustesaal.
Alates 2008 aasta sügisest kannab Viimsi Koduloomuuseum nime Rannarahva Muuseum.