Viimsi ajalugu

Viimsi vald
Viimsi vald asub samanimelisel poolsaarel. Maastik on vaheldusrikas, kivine rannamadal  liigendub luidete ja rannavallidega. Poolsaare keskosa on kaetud metsaga, rannikul paiknevad sajanditevanused rannakülad.Viimsi vald asutati 1919.a. ja 1990.a. valla õigused taastati.
Tänaseks on Viimsi valla pindala 73 km2 , millest kolmandiku moodustavad saared. Tuntumad neist on Naissaar (18 km2), Prangli (6 km2) ja Aksi (0,6 km2). Väiksemad saared on Keri, Kumbli, Kräsuli, Tiirlood, Seinakari, Sepakari, Kellynkholm.

Viimsi alevik
Viimsi nimi seisab Taani hindamisraamatus 1241.a. seitsmeadramaalise Uianra külana.

Viimsi mõis ja park
Viimsi mõisa rajas Pirita klooster 1471. aastal endise muinasküla maadele. Praeguse ilme sai pargiga mõisaansambel pärast 1865.a. tulekahju. 1923.a. kingiti mõis kindral Laidonerile. Tänapäeval tegutseb hoones Eesti Sõjamuuseum – kindral Laidoneri muuseum.

Viimsi vallamaja
Endises Pirita lillekasvatussovhoosi peahoones asub praegu Viimsi vallamaja, lisaks  ka Viimsi Huvikeskus ja Viimsi Noortekeskus.

Haabneeme alevik
Praegust Viimsi suurimat alevikku mainitakse 1271.a. esmakordselt kui Apones`i nimelist rootsi  asustusega rannaküla.

Kirovi kalurikolhoosi keskus
20. saj. II poolel oli siin kuulsa Kirovi kalurikolhoosi keskus. Kolhoos asutati 1950.a. Endistele heinamaadele kerkis esialgu kolhoosi peahoone. Aastatega lisandusid üha uhkemad ravi- ja kaubanduskeskused, ateljeed, lasteaed, kalatööstus ja elamud. Siia on koondunud mitmed teeninduskeskused – Viimsi Tervis SPA, hotell Athena, kohalikud marketid, bensiinijaamad. Alevikus asuvad ka Viimsi Raamatukogu, Viimsi Muusikakool, Viimsi Kunstikool ja uus Viimsi koolimaja.

Haabneeme rand
Haabneeme on  populaarne puhkekoht kaasaegsete taastusravi- ja suplemisvõimalustega. Rannas seisab Viimsi vabakoguduse kirik, tüüpiline vana rannapalvemaja, mis 1990.-ndatel aastatel ümber ehitati.

Miiduranna küla
Küla nimi ilmus ürikutesse 1567.a. ja siin elasid valdavalt eestlased. 16. saj. oli Miiduranna kaluritel kohustuseks Pirita kloostrit küttepuudega varustada. Praegu töötab külas suur 1969.a. rajatud kaubasadam.

Miiduranna patarei
1915 rajati siia Peeter Suure merekindluse osana  rannakaitsepatarei – kahurialused koos varjenditega ja komandopunkt. I ja II tulepunkt ja komandopunkt on seninin osaliselt säilinud.

Endine Viimsi vallamaja
1920 -1939.a. tegutses Viimsi vallavalitsus ja hiljem külanõukogu küla serval paiknenud kunagises Viimsi mõisa hoones. Seal tegutses ka üks esimesi Viimsi raamatukogusid.

Pringi küla
Küla on saanud nime 1557.a. mainitud Bryncki vabatalu järgi. Siin paiknes ka Pringi suvemõis. Külas asub restaureeritud Viimsi vana koolimaja, mis nüüd on muuseumi ja kiriku käsutuses.

Püha Jaakobi kirik
Koolimaja vastu on kerkinud Viimsi uusim pühakoda – Püha Jaakobi kirik.

Kolmetüki kivi
Otse kiriku kõrval seisab jämedateraline lõhekarva rabakivi – Kolmetüki kivi. Rahnu kõrgus on 2,6 m, ümbermõõt 17,4 m.

Viimsi Vabaõhumuuseum
Viimsi Vabaõhumuuseum  rajati ajaloolisse Kingu kaluritallu. Näha saab 1824.a. pärinevat rehielamut, 19. sajandi lõpul ehitatud elumaja ja kõrvalhooneid. Avar muruväljak on populaarne pikniku-, simmani- ja jaanitulepaik. Vabaõhumuuseumi põhjapiiril pakub restoran „Paat” kehakinnitust ja laseb külastajal mere ja vanalinna suunas avanevat vaadet  nautida.

Püünsi küla
Püünsi küla ilmub dokumenteeritud ajalukku 1471.a. Nyby  nime all, hiljem, 1519. a juba äratuntavalt kui Bynäs. Elanikeks olid sel ajal rootslased. Tänaseks on maaliline küla kasvanud kenaks elamupiirkonnaks, kus haridus- ja kultuuritegevus koondub küla keskel paiknevasse Püünsi Põhikooli.

Pandju saar
Püünsi kõrval meres on kitsuke looduskaitse all olev linnuparadiis, Pandju laid (1,9 ha).

Rohuneeme küla
Küla on saanud nime kaugele merre ulatuvast neemest ja on tuntud juba 1375.a. Teadaolevalt elasid siin rootslased. Ajalooliselt on neeme tipus seisnud ka merehädaliste püstitatud Püha Jaakobi kabel, millest tänapäeval tunnistavad  veel ainult kohanimed ja pärimused. Neeme tipus on Eesti Vabariigi presidendi Lennart Meri kodupaik.
Praegune kabel ja surnuaed, samuti metsikud tiigid ja hiiglaslik Maisiniidu kivi jäävad poolsaare siseossa.  Madalal kaldaastangul paikneb lootsisadam. Neeme tipus seisavad  kolm looduskaitse all olevat hiidrahnu: Aasmaa kivi, Mäeveeru rahn ja Teeääre Suurkivi. Rohueeme otsa ja Aegna saare vahele jäävad  linnurikkad  Kräsuli (17 ha) ja Kumbli (2,3 ha) väikesaared.

Maisiniidu kivi
Rabakivist hiidrahn  Maisiniidu- ehk Lindakivi  on Eestis suuruselt viiendal kohal. Kivi kõrgus on 7,4 m ja ümbermõõt 31,4 m.

Raketibaasi varemed
19 ha suurusel Rohuneeme küla metsaaladel paiknesid kaks raketibaasi. Lähedal oli veel 33 ha suurune lasketiir. Praegu asuvad endise polügoni metsades spordi- ja matkarajad.

Kelvingi küla
Viimsi valla noorim küla on asutatud 1993. aastal endise lasketiiru alale.
Kena ranna, väikese sadamakai ja hästikujundatud mänguväljakutega pälvis Kelvingi 2005.a. Harjumaa kauneima küla tiitli.

Leppneeme küla
Küla vana nimi Thusnes  ilmub kirjutistesse 1376.a. ja kuni 16. saj. keskpaigani on siin elanud rootslased. Leppneeme kalasadamast toimub regulaarne paadiühendus Prangli saarega. Sadamast põhja pool asub Sepa kari – pilliroogu täis kasvanud merelindude pesitsuspaik.

Rannakivi
Sadamast lõuna pool kõrgub mereveest 4,6 m kõrgune ja 23,7 m ümbermõõduga Rannakivi.

Tammneeme küla
Teated küla kohta pärinevad 1491. aastast, mil Maardu mõisa müügiaktis mainitakse rootslaste küla.

Tädu kuusk
Suurel, 1,6 m kivil kasvab võimas 20 m kuusk, tema kõrval veel teinegi noorem vend.

Tammneeme rannakaitsepatarei
1920. aastate algul rajati külla nn. vana positsiooni komandopunkt. 1930ndate lõpuks olid rannapatarei koosseisus neli kahurit, varem rajatud  tulejuhtimispunkt ja kasarmuhoone. Teise maailmasõja järel tegutses kasarmuhoones Randvere algkool.

Randvere küla
Eestipärane külanimi ilmub ürikutesse 1397.a. ja läbi keskaja on see oli see piirkonna suurim eestlastega asustatud küla. Randvere rand on madala veega ja kivine, kuid suplejate rõõmuks on siia rajatud muulid. Rannaastangu all, küla põhjapiiril võib näha Järsakualust kivi.
Kirik ja kalmistu
Küla keskel seisab 1852.a. rajatud Randvere Peetri kirik kalmistuga, mille esimene teadaolev ristikivi pärineb 1803. aastast.

Muuga küla
Muuga küla mainitakse ürikutes alates 1314.a. Naisteoja külana. Küla paiknes praeguse Käära oja alamjooksul. Keskajal rajas Tallinna raehärra Bertholdt  siia ka vesiveski ja väikemõisa. Bertholdtist sai vanas eas Pirita kloostri munk ja arvatakse, et  Muuga toponüüm on tekkinud just tänu sellele faktile. 20. sajandil tõi paigale maailmakuulsust siia rajatud Muuga sadam.

Kabelikivi
Aedlinna ringtee ja mere vahel niiskel lodulagendikul on ümbermõõdult Eesti ja ka Baltimaade suurim rändrahn – Kabelikivi. Kivi kõrgus on 7 m ja ümbermõõt 58 m.

Metsakasti küla
Alates1374.a.  esineb nimi Kastis mitmes Saha mõisa valduste loetelus kord üksiktaluna, kord perena.
Riiasöödi tamm ja ratsutamise talu

Riiasöödi talu maadel kasvava  300-aastane looduskaitse all oleva tamme  kõrguseks mõõdetakse 14 m. Puu ümbermõõt  on 4,4 m ja juurkaela ümbermõõt 8,8 m. Karjaaia taga võib näha rändrahnu. Riiasöödi talus saab suvel ka ratsutada (info 52 69 954).

Lubja küla
Lubja külast on teateid alates 16. sajandist. Sel ajal rajas Viimsi mõis siia talu, millest kujunes hilisem Kiltsi väikemõis.
Lubjamägi
Viimsi poolsaare keskosas kõrgub paene kolmnurkne lavasaar – Lubjamägi. Kõrgendiku pindala on ca 1 ha ja kõrgus 53 m. Mäe järsud rusukalletes nõlvad on kaetud lehtpuude ja põõsastega.. Kuradikoobas ja rauaallikas
Looduskaitse all olevad  Lubjamäe kirdetipu koopad on tuntud Kuradi-, Röövli- või Hundikoobastena. Arvatavasti kaevati need Liivi- või Põhjasõja ajal kaitserajatistena. Legend räägib, et krahv Buxhoewden hoidnud koobastes laevadelt röövitud varandusi.
Koopa all klindiastangul voolab Viimsi rauaallikas. Allikasilmas on veekihi sügavus 10 cm ja see on väga rauarikas. Rauaallika vett olevat  vanasti kohalikus kümblusasutuses raviveena kasutatud.
19. sajandil laskis Viimsi mõisnik Buxhovden  Lubjamäele ehitada oma suguvõsale kuulunud Koluvere linnuse  väikese koopia. 1939.a. püstitati linnuse varemetele Viimsi tuletorn.

Pärnamäe küla
Praeguse Pärnamäe küla maadel asuvad Viimsi vanimad kinnismuistised. Siin läheduses paiknes 7 adramaaga Uianra küla, mis 1241.a. Taani Hindamisraamatusse märgiti.Siin paiknenud kunagiste Niine talu maadelt on kaevatud välja kaks 4. – 6. sajandist pärit tarandkalmet.
Umbes 1 km loode pool asub mõnevõrra varasem matusepaik, mida tuntakse Rootsi kuninga hauana, samuti muistne rauasulatuskoht. Paiga kaugemat minevikku meenutab Niine talu koplis seisev Viimsi esmamainimise mälestuskivi.

Äigrumäe küla
Äigrumäe endine suvilapiirkond muudab päev-päevalt oma ilmet. Väikeste majakeste kõrvale kerkib kaasaegne elamurajoon.

Laiaküla
Laiaküla on uus elamurajoon, kuid ümbruse metsad on mõnusaks jalutuspaigaks kohalikule elanikule ja matkajale.

Naissaar
Saart nimetas 11.sajandi munk Bremeni Adam Naiste maaks, lisades värvikaid legende. Enne II MS elas saarel 450 inimest, nii rootslasi kui eestlasi. 50 sõjajärgse aasta jooksul tegutsesid siin  nõukogude sõjaväelased. Ürgse looduse kõrval on militaarmälestised  saare tugevaimaks magnetiks. Männiku külas paikneb väike kohalikku minevikku tutvustav muuseum. Tähelepanu väärib saar oma kitsarööpmelise raudteega (I MS ajal), mis on maailma tihedaima raudteevõrgustikuga paik.
Naissaare Lõunakülast on võrsunud maailmakuulus optik Bernhard Schmidt (1879 – 1935) ja kunstnik Erik Heino Schmidt (1925).

Prangli saar
Ürikuisse ilmub Rango nimi 1387.a. Keskajal olid  elanikeks rootslased ja soomlased, 17. sajandil saar eestistus. See oli aeg, mil Prangli – nagu Naissaargi – oli hansakaupmeeste hirm. Just siin varitsesid piraadid mööduvaid kaubalaevu. Praegu on saarel kolm maalilist küla umbes 160 elanikuga. Saare loodus on vaheldusrikas ja vanadest rannataludest õhkub ajaloo hõngu. Lõunarannas asub 1848.a. ehitatud Laurentsiuse kabel  külakalmistuga, idarannas on aurikul „Eesti Rand” hukkunute mälestusmärk.
Inimesi viib saarelt mandrile Kelnase sadamast Leppneeme väike laev.

Aksi saar
Aksi jääb Prangli saarest 3 km kagusse. Kahe saare vahelt kulges iidne Tallinn-Narva kaubatee, Aksi salm. Saare rahulikku ellu tuli muutus, kui Järva-Jaani talumees Abram mõisnikult 1797 saare rentis ja sinna elama asus. Saare ajalugu on sellest ajast peale nagu Aksbergide perekonnakroonika, milles on entusiasmi, julgeid meresõite, andekaid leiutisi ja – palju muusikat.